Vaata, kuidas Swedile Autorollot reklaamiti

On teada, et Swedbankist aitas Väino Pentusel laenu saada tema toonane väimehekandidaat Rain Rosimannus. Selgub aga, et suhtlus pangaga liikus ka Keit Pentus-Rosimannuse e-posti kaudu. Nimelt liikusid pangale laenu saamiseks koostatud vastused Autorollo kohta esmalt e-posti aadressilt [email protected] 4. märtsil 2008 kell 12.22 Keidu isa Väino Pentuse e-posti aadressile, kust edastati muutmata kujul kümmekond minutit hiljem kell 12.34 Hansapanga, nüüdse Swedbanki töötajale.

Alltoodud vastused panga küsimustele läbisid seega teekonna [email protected] -> [email protected] -> [email protected] (Marko Lukk esitas Swedbanki esindajana küsimusi Autorollo kohta).

Autorollo tsiviilvaidluses seda suhtlust tõendina arvestatud pole, kuna see sooviti tõendite hulka esitada liiga hilja. 

Järgneb muutmata kujul suhtlus, mis liikus esmalt Keit Pentus-Rosimannuselt Väino Pentusele ja seejärel edasi Väinolt Swedbanki töötajale. Panga esindaja tekst on toodud paksus kirjas.

"Eelmine tõrkus seega tegin copy paste ja nüüd peax olema kõik olemasööd :)

Tere,saadan lisaks mõned täpsustused, mida analüütik soovis täiendavalt teada (nimetatud täpsustavad küsimused on allpool allajoonituna - toim) ParimategaMarko Lukk

Ettevõtte tegevusloogika:

Kas peale autotranspordi pakub ettevõte ka muid teenuseid (sõidukite/haagiste rent vms)?

Ei. (V.a veomahtude müük. Vt järgmist punkti.)

Mis suundadel vedusid teostatakse – kas ainult Eesti-siseselt või ka rahvusvaheliselt? Milline on erinevate vedude (piirkondade) protsentuaalne osakaal käibest? Milliseid muutuseid selles osas on planeeritud tulevikus?

Autorollo teostab vaid rahvusvahelisi vedusid, Eesti-siseseid vedusid Autorollo ei teosta. Veod toimuvad peamiselt Eestist Mandri-Euroopasse (Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Šveits, Austria jne) ja Mandri-Euroopast Baltimaadesse ning Skandinaaviasse. Talveperioodil moodustavad veod Eestist Mandri-Euroopasse suurema osakaalu, pisut vähem vedusid kulgeb marsruudil Skandinaavia (peamiselt Soome, aga ka Rootsi, Norra, Taani) – Baltimaad. Suvel on need osakaalud peaaegu võrdsed. Ka käibest moodustavad mõlemad suunad enam-vähem võrdse osa. Suviti (kui Soome kliendi veomahud ületavad firma võimsusi), tegeleb Autorollo ka veomahtude müümisega teistele vedajatele (mõistagi vahendustasu eest). Suvel moodustab see umbes 5% käibest.

Täpsustaksin üle veosuunad: Esialgu kirjas Eesti->Mandri-Euroopa ja M-E->Skandinaavia&Baltimaad, seejärel osakaalude all Eesti->M-E ja Skandinaavia->Baltimaad. Kuidas on õige?

Veosuunad on:Eesti – Mandri Euroopa ja tagasiBaltimaad-Skandinaavia ja tagasi

Ettevõtte siseselt arvestataksegi n-ö Euroopa suund ja Skandinaavia-Baltimaade suund. Ka osakaalud on vastavalt nendele suundadele. Talvel on Eesti-Mandri-Euroopa suund suurema osakaaluga, veidi väiksema osakaaluga on Baltimaad-Skandinaavia suund. Suvel on mõlemad suunad peaaega võrdselt.Veel täpsustuseks - faktiliselt võib Euroopast tulnud ja Eestis kauba maha pannud veok suunduda Soome ja sealt kaubaga edasi Baltimaadesse.Marsruutide osas muudatusi ei ole lähiaastal kavas. Küll aga on kavas suurendada autoparki ja sellega Autorollo veovõimsusi.

Millised on ettevõtte suuremad kliendid, nende osakaalud käibest ja nende kasumlikkus? Millised on need osakaalud olnud aastatel 2003-2007?

Autorollo suurimad kliendid on:Ruukki OY (Soome)/Ruukki Product AS (Eesti);Arco Transport AS (Eesti).Need kaks klienti moodustavad käibest kokku ligikaudu 100%, sealjuures on kummagi osakaal umbes 50%. Ruukki OY tariifid on kõrgemad, seetõttu on nad ka kasumlikumad kliendid. Samas on neil talvel väiksemad veomahud.

Kas klientidega on sõlmitud ka pikaajalisi lepinguid? Milliste tegevustega ennetatakse klientide lahkumist, millised on tegevused, kui mõni klient peaks lahkuma?

Lepingud on reeglina aastased (kütusehindade ebastabiilsuse tõttu). Tuleb rõhutada, et mõlemad võtmekliendid on olnud Autorollo klientideks juba ühel juhul 8 (Arco Transport) ja teisel 11 (Ruukki kontsern) aastat. Põhiline ennetustegevus on senine teeninduskvaliteet – selle aja jooksul ei ole olnud ühtegi suuremat probleemi kauba kohaletoimetamise ja ennekõike tähtaegadega, mida klient selles sektoris kõige rohkem hindab. Lisaks on Autorollo end algusest saadik alati kindlustanud CMR-kindlustusega (koormakindlustus, mida mitte kõik vedajad kahjuks pole teinud). Lisaks on täna tekkimas probleemid veoteenuse pakkumise poolel, tingituna ennekõike kütusehindade tõusust. Vähemkonservatiivsed vedajad ei pea sellele vastu. Autorollol ei ole selles osas probleeme, mis peaks paistma ka ettevõtte senisest laenukäitumisest ja majandusnäitajatest.

Me ei pea võtmeklientide lahkumist neil põhjustel täna kuigi tõenäoliseks. Kuid kui see siiski peaks mingil põhjusel juhtuma, siis annab meile kindlustunde lihtne fakt, et täna laekub firma e-postkasti umbes 20 tööpakkumist päevas. Autorollo on seni valinud suurte klientidega pikaajalise koostöö tegemise tee.

Keda peate enda peamisteks konkurentideks? Kui suur võiks hinnanguliselt olla ettevõtte turuosa?

Võimatu öelda. Teoreetiliselt kõik vedajad. Praktiliselt on need ajad ammu möödas, kus keegi võtab tausta kontrollimata kellegi juhuslikult oma kaupa vedama.

Ettevõtte turuosa on võimalik mingi täpsusega öelda üksnes suhtena võtmekliendi nende suundade vedudesse. Marsruudil Pärnu Ruukki tehas – Soome, veame praktiliselt 100% Ruukki sellel suunal kulgevatest vedudest. Marsruudil Pärnu Ruukki tehas – Riia, on meie osakaal umbes 2/3.Arco Transpordi jaoks oleme nende peatöövõtja.

Mis põhimõtetel on senini ja kuidas plaanitakse edaspidi raskeveokeid välja vahetada?

Põhimõte on olnud, et vanemaid kui 6-8aastaseid veokeid ei kasutata ja need vahetatakse välja. Põhjus on puhtalt majanduslik – nende remondikulud hakkavad sealtmaalt kasvama. Seega on rütm olnud selline: liisinguperiood 4 aastat, seejärel veoki ekspluateerimisperiood veel 2-4 aastat. Seda praktikat ei ole kavas muuta.

Millised on investeerimisplaanid järgmiseks 12 kuuks ja seejärel pikemalt? Mis otstarbel suuremad investeeringud oleks? Kui suures osas kavatsetakse nendes plaanides kaasata laenuraha?

Seoses prognoositava töömahu kasvuga on kavas suurendada autoparki vähemalt kahe auto ja haagise võrra (võimalusel rohkem). Prognoositav liisingukulude kasv ligikaudu 720 000 krooni aastas. Samas lõpeb mais 2 veoki ja 10 haagise liisinguperiood ja sellega seoses väheneb liisingmaksete kogukulu aasta lõpuks võrreldes 2007. aastaga ligikaudu 1 100 000 krooni võrra.Autopargi kasvu võib ette näha ka kaugemas tulevikus.

Täpsustaksin - kui palju ligikaudu maksab üks veok ning kui palju üks haagis? Kui suure omafinantseeringuga masinad soetatakse ehk kui palju võiks olla lisanduvate kohustuste kogusumma? Kas antud 2 veokit ja 2 haagist plaanitakse soetada 2008. aasta jooksul?

1 veok maksab - 1 400 000 EEK1 haagis maksab – ca 400 000 EEKOmafinantseering on reeglina – 15% veoki ja haagise maksumusest.Oleme plaaninud võimaluse korral 2 veokit ja 2 haagist võtta 2008. aastal kasutusrendile.

Finantsid, võlakohustused:

Kas aasta lõpu finantsid on olemas? Kui jah, siis palun saata.

Kahjuks värskemaid andmeid kui 31.10.07 veel ei ole.

31.10.07 finantside põhjal on näha, et käive on kasvanud vähem, samal ajal kui kauba- ja teenuste kulud ning tööjõukulud on kasvanud suuremas mahus. Kas sellele on olemas kindlad põhjused või on tegemist üldisema trendiga?

Kogu asi on lepingute sõlmimise ja kütusehindade tõusu erinevates tsüklites. Lepingud järgmiseks aastaks sõlmitakse sama aasta jaanuaris, uued tariifid hakkavad reeglina kehtima veebruaris-märtsis. Kütusehinnad hakkasid eelmisel aastal aga järsult tõusma juba aasta keskel. Kuni uute lepingute sõlmimiseni tuli vedada vanade tariifidega.

Käesoleval hetkel on juba sõlmitud aastased lepingud Ruukki kontserniga (tariifide tõus on eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 21%) ja Arco Transpordiga (tõus 15%). Lisaks on nüüd lepingutesse lisatud punkt, mis lubab tariifid üle vaadata iga 6 kuu järel.

Palun ülevaadet ettevõtte praegustest võlakohustustest erinevate finantseerimisallikate kaupa (kapitali- ja kasutusrent eraldi)? Kui suured on tänase seisuga ettevõtte kohustuste maksed kuus (koos intressiga)?

Alates maikuust on seis järgmine: kapitalirendiga on renditud 8 veokit ja 9 haagist ning kasutusrendiga 5 veokit.

Alates maikuust on igakuine liisingmakse koos intressiga (arvestamata võimalike uute veokite soetamist) 381 359 krooni kuus.

Sooviksin siiski ka ülevaadet kapitalirendi kohustustest - millised on erinevate kapitalirentide jäägid ja millised vastavad perioodid? Kas antud kuumakse (381 359 EEK) hõlmab kapitalirenti või ka kasutusrenti? Viimasel juhul paluksin uuesti kuumaksete kogusummat ainult kapitalirendi piires. (Kuumakse tundub arvestades võlakohustuste jääki ja seda, et tavaliselt liisinguperiood 4 aastat, veidi kõrge)

Iga veoki ja haagise peale on sõlmitud eraldi kapitalirendileping.

Maikuus 2008 lõpeb 2 veoki ja 10 haagise kapitalirent. Seejärel on Autorollo omanduses 6 veokit ja 10 haagist.5 veoki ja 3 haagise kapitalirent lõpeb 2008 lõpuks.1 veoki ja 1 haagise kapitalirent lõpeb 2009.2 veoki kasutusrent lõpeb 2010.5 veoki ja 5 haagise kasutusrent lõpeb 2011.Kapitalirendi kuumakse on praegusel hetkel 194 548 EEK.Kasutusrendi kuumakse on 186 811 EEK.

Kui paljud veokid ja haagised saadetud nimekirjast on enda omanduses ning kui paljud liisingus?

Autorollo omanduses on alates maikuust 6 veokit ja 10 haagist. Liisingus on vastavalt 13 veokit ja 9 haagist. Aasta lõpuks lõpeb veel 5 veoki ja 3 liising, st nad lisanduvad omanduses olevate hulka.

Kas veokite puhul lõpeb kasutus- või kapitalirent?

Veokite ja haagiste puhul lõpeb kapitalirent.

Millises mahus soetati kapitalirendiga veokeid 2007. aastal?

Kapitalirendiga ei soetatud ühtegi uut veokit. Küll aga lõppesid 2007. aastal 3 veoki kapitalirendi perioodid.

Millist käivet ning kasumlikkust prognoosib ettevõte järgnevateks aastateks? Kuidas (millistel turgudel, milliste tegevustega) see saavutatakse?

Prognoosime 2008. aastal käibe kasvu konservatiivselt 20% võrra. 2008. aastal prognoosime võrreldes 2006. aastaga (seoses paremate tariifide ja lepingutingimustega, samuti veomahtude kasvuga) kasumi kasvu 3%. 2009. aasta osas on prognooside tegemine raskendatud, kõige rohkem mõjutab Autorollo tegutsemiskeskkonda kütusehindade edasine dünaamika.

2006. aastal kasvas käive ca 15%, 2007. aastal peaks olema ca 5% kasv. Ajalooliste kasvudega võrreldes tundub 20% kasv pigem optimistlik. Kas 20% kasv põhineb ainult parematele tariifidele ja võimalusele kütusehindade tõttu neid tariife 2x aastas üle vaadata?

Tariifid tõusevad ca 21% Skandinaavias, 19% Mandri-Euroopa vedude suunal.Lisaks on arvestatud ka 2 veoki ja 2 haagisega lisanduvast töömahust.Kuna 1. jaanuarist avanes Eestile ka Euroopa siseturg (v.a Saksamaa), on võimalik nüüd teostada vedusid ka ELi liikmesriikide vahel ilma vahepeal veokiga Eestisse tulemata. 1. maist on võimalik alustada sisevedude tegemist ka Skandinaavias. Seetõttu oleme planeerinud suunata osa veokitest Euroopa ja Skandinaavia sisevedudele.ELi n-ö vanade liikmesriikide tariifid on oluliselt kõrgemad võrreldes Eesti hindadega, mis toob kaasa käibe kasvu.

Kas ettevõte on maksnud või on plaanis maksta dividende?

Ei ole maksnud ja lähiaastatel ei ole ka kavas."